Kunstiteosed koolis


AINO, 2017 

Hideki Iinuma

Aino on „Kalevala" eepose sangarite hulka kuuluva Joukahaise õde. „Kalevala" aluseks olnud rahvalauludes Ainot siiski ei mainita. „Kalevala" koostanud Elias Lönnrot ehitas Aino tegelaskuju üles mitmetest eraldiseisvatest luulekatkenditest ja lõi uue soome naisenime, Ainokainenist tuletatud Aino.

Joukahainen, see „lahja poega lappalane" lubab oma õe Väinämöisele naiseks anda, et pääseda sohu uppumisest, kuhu ta oli kinni nõiutud, kuna kaotas Väinämöisele võistulaulmises. Aino ehmatab ära, kui kuuleb, et ta on lubatud vanale targale naiseks.

Ema ei mõista Aino tundeid, vaid imestab tütre nutu üle. Suguvõssa on tulemas ju suur tark. Rannal nuttes näeb Aino vees kümblevaid Vellamo neidusid ja otsustab nendega ühineda. Ta riisub seljast peoriided, sumpab vette ja muutub ka ise Vellamo neiuks, omalaadseks merineitsiks.

Väinämöinen leinab Ainot taga ja endelisest unenäost juhituna läheb teda merest tagasi püüdma. Tark ei saa siiski aru, et kinni püütud lõhe näol on tegemist Ainoga ja kaotab ta uuesti, seekord lõplikult.

Ei olnud ma merilõhesid,

laine laia ahvenaida:

olin neitsik, neidu noori,

sõsar noore Joukahaise,

keda püüdsid palju kuida,

igatsesid ea põlise.

Jaapani kunstnik Hideki Iinuma skulptuur kirjeldab just seda hetke, mil Aino tõuseb veest kuninglõhe poolt kantuna. Tema käsi on võidukalt üles tõstetud. Tal on seljas roheline polosärk, mille rinnaesisel on valge jänes. Karu, hunt ja reinuvader rebane ei suutnud Aino emale kurba uudist viia, seega tuli seda teha jänesel. Pärast leinateadet nuttis ema kibedasti ja hoiatas teisi emasid, et nad ei paneks oma tütreid vastu tahtmist mehele. Armastust ei saa peale sundida.

Ärge te, emad sõgedad,

ärge ilmaski, iganes

andke tütart tahtemata,

oma lasta hoolimata

vastumeelsele mehele

nii kui ma, ema sõgeda,

andsin tütarta omada,

kasvatin oma kanada!

 -----

HIDEKI IINUMA (s. 1975) sündis Naganos, õppis raidkunsti muuhulgas Pariisis ja elab nüüd Tokios. Oma teoste materjalina kasutab ta värvitud väärispuitu, antud teoses teravalehist tamme. 


ILMARISE NAINE, 2017 

Hideki Iinuma

Põhjalas elavad Louhi tütred olid muinasjutuliselt kaunid haldjaolendid, kes istusid kuld- ja hõbelõngu kududes vikerkaarel. Vanim neist on „Kalevala" neidudest kõige iseseisvam: tema otsustab ise, kellega abiellub ning on oma kaasa Ilmarisega võrdväärne. Ilmarinen on üks „Kalevala" suurtest sangaritest, sepp, kes tagus taevalaotuse ning soola, jahu ja rikkusi jahvatava imeveski Sampo.

Pulmad peetakse Põhjalas ning tütar jätab hüvasti oma vanemate, õe ja lapsepõlvekoduga.

Jääge kõik te terve'eksi:

maad ja metsad marjadega,

kujad kuldalilledega,

nõmmed kõik kanarbikuga,

järved saartega sadade,

süvad salmed siigadega,

künkad kaunid kuuskedega,

kõrvekäärud kaskedega!

Jaapani kunstnik Hideki Iinuma skulptuur kujutab Ilmarise naist sinisesse kleiti riietunud neiuna. Tema jalge all on õhu ja vee sümbolid, kotkas ja suur haug. Need viitavad kosja tulnud Ilmarise viimasele väljakutsele. Louhi nõudis, et Ilmarinen püüaks võrguta, noodata või muu püüniseta kinni Toonela haugi. Põhjala tütar soovitas tal taguda tulise kotka. Selle abil õnnestus sepal ülesanne sooritada ning ta sai endale kauni mõrsja. Iinuma skulptuuris seisab mõrsja päris kindla olekuga kotka õlgadel, käed rinnul risti.

Põhja neiu kirjeldus muutub „Kalevalas" siis, kui ta asub elama Ilmarise kodus. Targast kaunitarist tuleb „sepa eite irvihammas". Asja on põhjendatud näiteks sellega, et „Kalevala" koostanud Elias Lönnrot on üksteisega kokku liitnud erinevaid runosid. Tegu võib siis olla teisest loost näpsatud tegelaskujuga. „Sepa eite" ootab karm saatus pärast seda, kui ta küpsetab karja valvama saadetud orvu Kullervo leivapätsi sisse kivi. Leiba lõigates murrab Kullervo oma noa, mis on ainus mälestus tema isast. Karmi minevikuga poisi jaoks on see liig ja ta saadab kurjad kiskjad Ilmarise naist tapma.

-----

HIDEKI IINUMA (s. 1975) sündis Naganos, õppis raidkunsti muuhulgas Pariisis ja elab nüüd Tokios. Oma teoste materjalina kasutab ta värvitud väärispuitu, antud juhul küpressi. 


KULLERVO ÕDE, 2017 

Hideki Iinuma

„Kalevalas" jutustatakse, et Kullervo õde oli metsa ära eksinud. Ta kõndis seal kaitsetult ja sihitult. Vastu tuli Kullervo, kes esitles uhkusega oma rikkusi ja üritas kaunile tüdrukule külge lüüa. Kullervo arvab, et ta on lihtsalt kauni naise südame vallutanud, kuid mõlema õuduseks selgub, et nad on sugulased, õde ja vend. Seepärast võtavad mõlemad endalt hiljem elu.

Kullervo räägib emale:

Siin siis surma tal tuligi,

koolutundi kohtasigi

Kohisevasse kosesse,

põlevasse pöörisesse.

Jaapani kunstnik Hideki Iinuma teeb naisi esitavaid puuskulptuure, mille jaoks ta leiab modellid tavaliselt tänavalt, reklaamidest või sotsiaalse meedia piltidelt. „Kalevala" naisi esitavad skulptuurid sündisid Kalevala Seltsi Kunstnike Kalevala –näituste seeriast saadud inspiratsioonist. Kullervo õde on esitatud punaste pükstega baleriinina, kes meenutab pigem idamaist tantsijat kui metsa eksinud linalakka. Küpressist voolitud neiu ei näe välja nii nagu hakkaks ta kohe varsti kohisevasse koske hüppama. Neiu hoiab käes nuga või pussi, võibolla seda sama perekonna-aaret, mille Kullervo oli saanud oma isalt.

-----

HIDEKI IINUMA (s. 1975) sündis Naganos, õppis raidkunsti muuhulgas Pariisis ja elab nüüd Tokios. 


KYLLIKKI, 2017 


Hideki Iinuma

Kyllikit kutsuti Saare kauniks lilleks. Ta oli jõuka pere tütar, kellele meeldis tantsu lüüa ja sõpradega lõbutseda. Kaunis Lemminkäinen ajab Saare tüdrukute pead segamini, kuid Kyllikit see vaene sõjasangar ei huvita. Lemminkäinen sunnib teda endaga kaasa minema ja uhkustab, et tänu oma mõõgale saab ta rikkusi ja mainet.

Kyllikki on alguses nördinud, et temast peab saama tähtsusetu mehe, naiste naerutaja ja sõjamehe naine. Lõpuks ta siiski nõustub Lemminkäise kosjadega. Ta esitab tingimuseks, et mees ei tohi enam sõdima minna, sest keegi ei soovi ju, et armastatud inimene satuks hädaohtu. Kyllikki ise on valmis loobuma tantsupidudest.

Kyllikkil hakkab kalal olevat meest oodates siiski igav ja ta murrab oma lubadust:

Juba päevalla ühella,

õhtulla eha ajalla,

piigad pilgarit pidasid,

käharpäised kargelesid

salu serval, Saare rannal,

kurukalla kauni'illa,

Kyllikki enambi kõigist,

Saare õisi uhkeimana.

See ajab Lemminkäise marru ja ta läheb Põhjalasse ohtlikule retkele Põhja neidu kosima. Louhi annab talle kolm järjest raskemat ülesannet. Ning siis saabub päev, mil Kyllikki märkab, et Lemminkäise harjast tilgub verd. On juhtunud midagi halba. Lemminkäise ema läheb pojale järgi ja riisub rehaga tema tükid Toonela jõest kokku. Mis saab Kyllikkist, seda lugu ei räägi.

Jaapani kunstniku Hideki Iinuma skulptuur kujutab Kyllikkit tantsimas Toonela jõe kaldal. Teisel pool jõge paistab Toonela luik. Põhja neiu endale saamiseks oleks Lemminkäisel tulnud luik ära tappa. Lind on puhas, valge, veetlev ja veatu nii nagu ka balletikostüümis tantsiv noor naine. Teisel pool on vibu, kannel ja Lemminkäise poolt maha lastud Hiie hirv. Üleval vingerdab „veerästik". Selle laskis Lemminkäisele rinda Märgakaapu karjustaat enne, kui Lemminkäinen jõudis luike puudutada.

 -----

HIDEKI IINUMA (s. 1975) sündis Naganos, õppis raidkunsti muuhulgas Pariisis ja elab nüüd Tokios. Oma teoste materjalina kasutab ta värvitud väärispuitu, antud juhul küpressi.


PÕHJALA TÜTAR, 2016 

Hideki Iinuma

„Kalevalas" kirjeldatakse arvukaid ebaõnnestunud kosjaskäike. Põhjala tütarde kosimiseks pidid Väinämöinen ja Ilmarinen kumbki sooritama erinevaid vägitegusid. Kangelastegude õnnestumine ei garanteerinud veel kosjade kordaminekut. Louhi, Põhjala emand, mõtles meeste hävitamiseks välja eriti keerulisi ülesandeid. Tal oli kaks tütart, kes olid üle maa kuulsad oma tarkuse ja ilu poolest. Nad istusid „õhu looga peal" kuld- ja hõbelõngu kududes. Õhu looga all on arvatavasti mõeldud vikerkaart.

Istus ilma looga päällä,

taeva kaarella kumendas,

kuldakangasta kudusi,

hõbekirju kirjateli.

Tütardel olid ka omad tahtmised. Nii andis üks neist Ilmarisele nõu, kuidas hakkama saada ussipõllu kündmisega, Toonela karu ja Manala hundi taltsutamisega ning Toonela haugi kinni püüdmisega. Tüdruk soovis saada Ilmarise naiseks, kuna too oli aus, korralik ja töökas sepp. Teine õde jäi vikerkaare peale kuldseid tarkuse- ja elulõngasid kuduma.

Jaapani skulptor Hideki Iinuma kujutab Põhjala tütart vankumatu ja väärikana, kuid tema näoilme on nukker või veidi kalk. Materjalina on kasutatud kerget, pehmet ja pragunematut pärnapuud, mille hele pind on jäetud peaaegu töötlemata. Kas oskad arvata, milliste „Kalevala" lugudega on seotud neiu süles olevad esemed?

-----

HIDEKI IINUMA (s. 1975) sündis Naganos, õppis raidkunsti muuhulgas Pariisis ja elab nüüd Tokios. Oma teoste materjalina kasutab ta värvitud väärispuitu, antud teoses pärnapuud.

Päivitetty 23.08.2021 klo 14:21